Tegelikult on mul vahest ikka kiire ka, võrreldes näiteks eelmise õppeaastaga, on nüüd ikka palju kiirem ja tihedam ajagraafik, vahel on tunne, et kõik käib ülepeakaela ja ma ei suuda oma asju õigeaegselt valmis saada, aga samas vahel on aega jälle nii palju (nagu täna), et ei oskagi midagi peale hakata, ja lihtsalt saadan päeva mööda lebotades.
samas, oleks palju asju, mida tahaksin teha (rohkem) vabal ajal, aga enamasti ma lihtsalt ei jõua, kuna olen nii väsinud ja vahest ei viitsi, ja nii lähebki siis päev niisama mööda ja õhtul kirun, et päev ei ole eriti korda läinud .
tahaksin näiteks laulda, tantsida, väljas jalutada, õppida itaalia keelt, saada sõpradega kokku, joonistada, naerda, magada. ja kohe kindlasti tahaksin sada korda vähem aega viita arvutis, aga kui juba kord istun siia arvuti taha, siis see arvutis olemise aeg on ikka pikk-pikk ja ma lihtsalt ei viitsi siit arvuti tagant ära tulla..nojah, selline ma siis olengi!? :/
Vahepeal olid ikka väga kohutavad ilmad, esiteks, mis kõige hullem: LUMI :|, õde ja vend mõõtsid kodu juures täpselt ära, et kui paks see lumi siis on, ja said 60 sentimeetrit (!!), see ei ole normaalne :S aga õnneks tänaseks/tänase päeva jooksul on lumi ära sulanud :) ja pealegi, pühapäev-esmaspäev olid kohutavad lumetormid. Esiteks, pühapäeval olin Tallinnas lumevangis :D, ja peale seda, sõitsin Tallinnast Tartusse üle nelja ja poole tunni (!!!), hakkasime öösel kell kaks sõitma (nii hilja isa tööasjade tõttu), ja kohale jõudsime paar minutit enne seitset :D ja kui me oleks jällegi varem hakanud tulema, oleks me jäänud 50 kilomeetri pikkusesse ummikusse, nii et Tartusse oleks ikkagi arvatavasti samal ajal jõudnud ;P, ja kõigele lisaks jäime me veel 500 meetrit enne Tartu piiri lumehunnikusse kinni :D, kust väljasaamine üldsegi mitte lihtne olnud. Haah :D, ilma kohta võiks jääda lõputult rääkima, alati saaks igast tuuleiilist, porilombist ja lumehelbest pika stoori teha :D
ja veeel, mul on praegu käsil üks projekt, millest ei taha veel kõigile rääkida (ei hõiska enne õhtut), kuna kõik asjad ei ole veel täpselt paigas. Aga kui see asi korda läheb, siis on suured põhjused, et olla rõõmus :)
hmm.. naljakas mõelda, et novembri lõpp juba, mõtetega elan enamasti suves veel, ega ei ole õieti kohale jõudnud küll, et sügis või ammugi veel talv juba oleks, aga jah, ajas ette vaadates, tundub, et kõik venib nii kaua, aga kui tagasi vaadata, on kõik läinud justkui linnulennul :)
Tore, et juuni kuuni on jäänud veel 184 päeva, mitte et ma arvaks et see vähe on, aga üritan asja positiivselt võtta, ootan väga juunit juba ehk siis suve, kuna siis päikest rohkem ja kooli ka pole ja üleüldse, inimesed on rõõmsamad, mitte nii nagu praegu, kõik käivad masendunud nägudega ringi (+ pean veel ära mainima, et kui Tallinnas käisin, siis oli seal täiesti hirmus ringi käia, kuna inimesed olid niivõrd kurjade nägudega, sõna otseses mõttes, kohe kindlasti palju kurjemad kui Tartus, ma ei eelista Tartut ega Tallinnat, aga tõesti, täpselt nii see oli ja mina siis üksi pidin see inimene olema, kes teistele naeratab), päikest võiks tõesti rohkem olla (jutt kisub jälle ilmateemale :D) ja üleüldse ilusamaid ilmu, aga noh, mõelda vaid, et varsti juba on suvi..:):)
