BLOGI

SEE BLOGI KOLIS ÜMBER!
UUS AADRESS: HTTP://CHIARAKATLIN.WORDPRESS.COM

Ümberkolimise põhjus on enamasti kasutusmugavustes. Leian, et Wordpressi on palju mugavam kasutada. Siinne blogi jääb alles, sest siin on ka mu kõige tähtsam - Inglismaa blogi. Niisiis saab vanemaid postitusi lugeda siit ja uuemaid juba teisest blogist.

hzzzzzza

Nii palju on, mida tahaks kõike siia kirjutada, aga kuna võtsin endale täna eesmärgiks varakult magama minemise, siis ei kirjuta täna nii pikalt ja põhjalikult.
Esmalt tahan rääkida norrakatest, kes olid Eestis 20-23 aprill. Nad tulid siia seoses Comeniuse projektiga, millest võtab ka meie kool (klass) osa. Ööbimine oli eesti õpilaste kodudes ehk meie kooli inimeste juures. Oli väga põnev ning juhtus nii mõndagi, mis vääriks kauaaegset mäletamist ja mõned asjad, mida võib-olla pole enam nii hea meenutada, aga siiski, kokkuvõtvalt võib öelda, et see aeg, mil norrakad siin olid, oli SUUREPÄRANE! (Järgmine postitus tuleb pikemalt sel teemal!)

ps. mul veel kolm minutit jäänud, siis kell kaheksa ja selle seadsin endale viimaseks piiriks, mil arvutis veel võin olla.

Kooliga läheb nii ja naa, tegelikult on raske, aga kuna ilmad juba päikselisemad ja soojemad, siis see natukenegi parandab kogu asja maitset.
Ja mis nüüd suur pluss on olnud, on see, et ma ei ole nii palju arvutis olnud, vaid olnud väljas, ilusti värske õhu käes :D (muidu enne peaaegu terve talv passisin ainult toas :D)
Tänane temperatuur oli prognoosi kohaselt +23' :)

Eilne õhtu oli väga lahe! Meeldejääv! Nimelt toimus Tartu öölaulupidu. Väga võimas ja ei oleks osanud arvatagi, et nii palju rahvast sinna tuleb. Meeldis ja väga tore oli koos sõpradega seal olla :) Lisaks nägin seal ka mitmeid inimesi, keda ei olnud üle pika aja näinud. Fantastiline!

Hetke seis on üsna nukker. Homseks on vaja inglise keele tunni jaoks 150 sõna, mida ma veel ei oska, need tuleb pähe ka õppida ja siis õpetajale vastata. Ja no otse loomulikult on mul leitud juba 0 sõna!

...nii ja nüüd pool tundi hiljem kirjutan seda, kuna vahepeal helistas Ene Inglismaalt. Hehehe, nii palju siis minu varakult magama minemise plaanidest. Eelkõige tahan minna varem magama just sellepärast, et homme on meil koolis pildistamine ja pildistamiseks peab ju ikka ilus ja puhanud välja nägema. Ja tahan veel hommikul juukseid ka pesta jne, järelikult pean palju varem ärkama. Olgu nii kuidas on varakult magama minemise ja ilusate puhaste juustega, peaasi on see, et pildid ilusad välja tuleks st. et ma pildile vähemasti normaalne jääks :D
Oi, ja veel prantsuse keele sõnad on vaja ka ära õppida, aga nendega on no problemo.
blä-blä-blä, tahaks hullult pikalt ja laialt seletada siin, aga ei saa, kell tiksub ja aeg liigub, aeg ei taha millegi pärast minu järgi oodata.. vahest.

Järgmine kord kirjutan detailsemalt ja lisan pilte/videoid.

No ja eriti tore, nüüd sain veel sõimata ka, et miks ma perele süüa tegema ei hakka :/, mul praegu nii palju asju vaja veel teha, enne kui ma magama saan minna ja no nüüd veel mingi söögi tegemine ka!?

No ma ei saa, mind ikka nii häirib praegu see, et ma nii üldiselt siia kõigest kirjutasin, see ei ole mina, mitte üldsegi minulik. Kui mina midagi teen siis teen ka seda põhjalikult. ..või siis ei teegi üleüldse. Grrrr, hjhõõõõhhzzz, väu, ma ei saa ju nii .. Ja mulle ei meeldi see, et ma siia praegu ühtegi pilti ei lisa! ..aga ma ei saa ju lisada, kui ma siia rohkem midagi ei kirjuta, sest iga pildi juurde oleks vaja pikk jutt kirjutada. no dm, miks ma täna nii kuri olen?

maitsev

Väike kokapisik elab ka minus. Kätu tulevane amet: kokk - haha, loodke vaid!, seda ei juhtu, aga ma naudin söögi tegemist :)
Tänane päev läkski peaaegu enamuses söögi tegemisele ja söömisele :D
Ja tegin, nii enda kui ka teiste huviliste jaoks, vastava blogi: http://chiaramaitsed.wordpress.com

Nautige! ;D

Hispaania muusika ja Itaalia

Olen juba mõnda aega nö juhuslikult kuulnud ja kuulanud hispaaniakeelset muusikat. Mulle ei ole kunagi hispaania keel meeldinud, samas on see kaunis keel. Ja isegi koolis ma ju õpin seda kolm korda nädalas. Tundides me päris tihti kuulame ka hispaaniakeelset muusikat. Tavaliselt on meil laulusõnad ees, kus on lüngad ning kuulates peame lüngad täitma. No ja kuulates neid laule, ei ole mul midagi muud öelda, kui et fantastiliselt ilusad laulud on. Enamasti on meloodia see, mis mind võlub. Aga ka sõnad on väga südamlikud ja sügava tähendusega või siis on täiesti metsatekstid ilma igasuguse mõtteta :D (selle eest jälle itaaliakeelsetel lauludel on alati sügav tähendus ja kui itaallased lugusid loovad, siis esmatähtsaks peavadki sõnu ja siis alles meloodiat jne.) Aga rütm on super ja need laulud tõesti elavad, kisuvad kaasa, panevad tantsima, või nutma. Võiks öelda, et olen nüüd armunud hispaania (keelsetesse) lauludesse :D

Armastus latiinolaulude vastu on mul juba ammusest ajast. Aga siiani on see peamiselt sisaldanud itaaliakeelseid laule, aga nüüd on nende juurde lisandunud ka hispaaniakeelsed. Nii ilus. Pole lihtsalt sobivaid sõnu selliste kaunite laulude kirjeldamiseks. I'm totally in love.
Need laulud on nii mina. Mina olengi kõik need laulud! you think i'm crazy!?, you're right! :D

Teine asi, millest täna kirjutada tahtsin on Itaalia, täpsemalt L'Aquila. Ehk siis seal toimunud maavärin. Hetke seisuga on hukkunuid 293. Jah, tõesti see ei tundu nii suur arv olevat, aga siiski, kui nendest kasvõi 1 inimenegi oleks lähedane, oleks olukord ikka väga kohutav. Ja mõned kaotasid seal ju oma terve oma pere. Tunnen neile kogu südamest kaasa. :(
Nii kurb on vaadata pilte, kus on üks suur kirst ning selle suure kirstu peal on veel väike valge kirst, kus ka mõned mänguasjad peal. Ehk siis suures kirstus ema/isa ja väikses kirstus laps.
Selliseid väikeseid kirste oli seal ikka päris mitu-mitu.
Ja majade purunemine on ka suur kaotus Aquilale. L'Aquila majad olid enamuses pärit 13ndast sajandist. Ajalooline kaotus. Neid maju saab küll parandada (enamasti), aga see ei ole ju ikkagi enam see ning võtab aega (praeguste arvamuste järgi kuni 8 aastat). Tahaks väga aidata neid inimesi seal ja L'Aquilat.
Eile oli L'Aquilas ametlik leinapäev, leinamaks maavärinas hukkunuid. Kuigi eile oli Suur reede ja seega katoliku kirku järgi pole lubatud matuseid pidada, andis Vatikan selleks eriloa.
Lisaks on väga paljude kodud hävinud, elavad hetkel väljas telkides, kuigi öösel on temperatuur keskmiselt +5°C
Alguses mõtlesin, et lisan siia ka mõned pildid L'Aquilast, seoses maavärinaga, aga ei, muidu söövitan selle halva sündmuse liiga kõvasti siia blogisse ja mällu.

Tuju nüüd piisavalt langenud. Midagi rõõmsamat siis ka:
soovitan teil kõigil, või vähemasti neil, kel kasvõi pisikenegi latiinopisik sees, kuulata järgnevaid laule (garanteerin, et te ei pea kahetsema) :
1. Daddy Yankee - Llamado De Emergencia
2. Eros Ramazzotti & Ricky Martin - Non Siamo Soli
3. Beto Cuevas - Hablame
4. Kumbia All Starz - Speedy Gonzales
5. Eros Ramazzotti - Fuoco Nel Fuoco
6. Mauricio & Palodeagua - Esa Muchachita
7. Makano - Te Amo
8. Luis Fonsi - No Me Doy Por Vencido
9. Juanes y Nelly Furtado - Fotografia

:)

Esinemas Alouette 2009'l, mis toimus eelmise nädala reedel - 3. aprillil. Sellel pildil laulame mina ja Anneli backi Kethrinile (millega ka Kethrin võitis oma vanuseklassis). Laulsin seal võistlusel ka üksi, kuid kõik üksipildid minust on imelikud :D, aga laulmine läks mul muidu väga hästi! :)

Totaalne friik

Olen friigistumas. Seda ütlevad nii teised kui ka mina ise :D. Tegelikult see ei olegi nii halb, kuigi kõike tuleks mõõdukalt võtta/teha.

Olen
ARVUTIFRIIK
JÄÄTISEFRIIK
JUUSTEFRIIK
RAAMATUFRIIK (ma ei ole küll selline raamatukoi, nagu üks keskmine raamatufriik on, aga võrreldes varasemasega, olen täielikult friigistunud)
FOTOFRIIK
KEELTEFRIIK
LAULUFRIIK
ÖÖFRIIK
PÄIKESEFRIIK
ITAALIAFRIIK
ITAALLASTEFRIIK
SUVEFRIIK
VALGEFRIIK
PEEGLIFRIIK
APELSINIMAHLAFRIIK
VALGUSEFRIIK
ITAALIAKEELEFRIIK
LAINETEFRIIK
MUUSIKAFRIIK
UISUTAMISFRIIK
PILDISTAMISFRIIK
SALLIFRIIK
HUULEPALSAMIFRIIK (enne seda olin totaalne huuleläike friik ning veel enne seda suur huulepulga friik, hahahaa :D)
ŠOKOLAADIFRIIK
SIDRUNIFRIIK
MAGAMISEFRIIK
ORKUTIFRIIK (100% mwahahaa!)
BEEBIDEFRIIK
MELONIFRIIK
SMUUTIFRIIK
ITAALIATOIDUFRIIK
KOOKOSEFRIIK
NALJAFRIIK
KÕRGETEKONTSADEFRIIK
LEOPARDIMUSTRIFRIIK
KÕRVARÕNGASTEFRIIK

..sai vist enamus kirja, eks mõned jäid kindlasti puudu. Jah, need peavadki olema kokku kirjutatud. :D Lollakas friik ikka olen,. Mõned asjad võivad kõlada/tunduda naljakad, aga nii on :D Oeh, kell juba 0:25 ja mina ikka arvutis - blogis ja orksis. - otsene tõestus, et olen öö-, arvuti- ja orkutifriik :D (Tegelikult mulle ei meeldi, et ma öösel arvutis passin. Mulle ei meeldi, et ma üleüldse nii palju aega arvuti taga viidan. Mulle ei meeldi, et ma Orksis nii palju käin. Aga mis teha, elu on karm!)

phfoothoz

mu pool elu või kui ausalt öelda, siis natuke vähem kui pool, no mitu korda vähem kui pool, aga ütleme siis, et elu kõige huvitavama osa pildid on http://public.fotki.com/ChiaraKatlin siin üleval :)

enjoy, again! ;D

mina mina

midagi teistsugust siis seekord:

viimane sõna, mida sa ütlesid: oehhh
viimane laul, mida laulsid: I Am You Are We Are Australian
viimane laul, mis sind kummitas: Rai Thistlewayte - I Am You Are We Are Australian
viimane inimene, kellega sa rääkisid: näost näkku - ema, msnis - Lucas :D
viimane film, mida sa nägid: Gomorra
mis on su CD mängijas hetkel: La Befana vieni .... midagi sellist :D
mis värvi sokke sa kannad: tavaliselt musti
mis on su voodi all: nothing
mida sa teed hetkel: valutan õlga, täidan küsimustikku, kuulan raadiot, loen blogisid
mida sa homme teed: lähen laulutundi laulma, rohkem ei tea.
tuju: hea,
kuidas ilm hetkel on: pilkane pimedus
mis kell sa täna ärkasid: natuke enne 12
mis su telekas praegu käib: telekas ei käi hetkel
kui palju lähedasi sõpru sul on: mõned
kui palju vaenlasi sul on: mitte ühtegi, vist? :D

TULEVIK:
kellega sa tahksid abielluda: ...
kuhu sa praegu minna tahaksid: Austraaliasse
kus sa tahaksid elada: Itaalias
mitut last sa tahaksid: hmm, 2 või 3 :D
milline auto sul on: puudub

SOTSIAALNE ELU
kust võib sind tavaliselt leida: kodust või koolist või kuskilt mujalt
kellega sa tahaksid praegu koos olla: sõpradega
oled sa tähelepanu keskpunktis: ikka :D
kas jääd alati hiljaks: mitte alati :D
kuidas oleks kõige parem lõõgastuda: päike ja head sõbrad
kas sulle meeldib olla üksi või inimestega: oleneb, mõlemad.

SÕBRAD
keda sa tead kõige kauem: Ilaariat
kellega sa tülitsed kõige rohkem: with nobody
kes on parim rääkija/kuulaja sinu arust: oleneb jällegi :D
kes on kõige usaldusväärsem: kõige lähedasemad
kes on kõige naljakam: kõik on parajalt naljakad :D no aga mainimata ei saa jätta us8-i tüüpe :D
kes on kõige ilusam: olgem ausad, Kristel :D
kes on alati olnud sulle rasketel aegadel toeks: mina ise
kes on suurim luuser: ei tunnegi luusereid vist.. :D
kes on kõige omapärasem: so hard to answer..
kes saab kõige tõenäolisemalt kuulsaks: Erika
rikkaks: Liis
saab kõige rohkem lapsi: khhkhh :DD
abiellub esimesena: no answer right now
alati naeratab: Liis
palju tujutseb: Kerli, sorrii..
kõige targem: Liis

LEMMIK
jook: apelsinimahl
värv: valge
riided: ilusad kleidid
loom: koer
toit: puuviljad ..njämm, spagetid, jäätis, šokolaad
söögikoht: La Dolce Vita
saade: America's/Australia's next top model
seriaal: puudub
film: La vita è bella
laulja: Eros Ramazzotti
bänd: The Script .. i think
laul: Laura Pausini & James Blunt - Primavera In Anticipo ja Rai Thistlewayte - I Am You Are We Are Australian, Sergio Mendes feat. Will.I.Am & Siedah Garret - Funky Bahia, Brandy - Right Here (Departed) ..oeh, neid oleks veel palju-palju, aga need siis hetke kõigekõigemad
auto: Lexused
raamat: F. Mayes "Toscana päikese all"
tegevusala: söömine, laulmine, tantsimine
spordiala: jooksmine
Õhtul: tants ja trall
Hommikul: magamine
kuu: juuli
aastaaeg: suvi
lill: roos
tüdrukunimi: ...
poisinimi: ...
õppeaine: prantsuse keel
multikategelane: Mickey Mouse
firmamärk: puudub
raadiojaam: Radio 105, Sky+, Power Hit Radio
limonaad: kohe kindlasti puudub
maiustus: šokolaad
koht: Itaalia
lõhn : neid on paljuu
näts: puuvilja, sidruni maitselised
perekonnaliige: puudub
kiirtoidukoht: selline asi ka puudub
alkohoolne jook: ...
rand: Rimini beach
kingad, tossud: kontsakingad
mälestus: ilusad hetked

LOLLID KÜSIMUSED
kui palju võtab sul aega peole minekuks enda ette valmistamine: mõned tunnid, keskmiselt 2 h
millist võimet sa tahaksid: lennata
teed sa oma sõprade kulul nalja: ainult head nalja
sõnad või laused, mida sa kõige tihemini kasutad: what? [hääldus: whoo?], kammoon :D
milline loom sa tahaksid olla: inimloom
kas sulle meeldib endaga rääkimine: ei :D
suurim hirm: vaikus, ämblikud
milline laul meenutab sulle su minevikku: Leona Lewis - Better In Time
usud sa jumalasse: jah
saad sa oma vanematega hästi läbi: jah
mis kell sa magama lähed: liiga hilja
kui sa näed mõnda vastassugupoole esindajat, siis millist kehaosa sa esimesena vaatad: hahahaa, juuksed, silmad.
kui sul oleks 1 päev elada, millega sa siis tegeleks: lendaks Itaaliasse
oled sa kunagi armunud olnud: jah
mis tööd sa suvel teed: toredat
ja milline sa hommikuti oled: koletis

Jahhh, sellised vastused siis, mõned on üsna kahtlased, kõikidele ei vastanud ka, aga siiski, kunagi hiljem hea vaadata. Tegelikult ei lähe mul hetkel kõigeparemini, aga siiski, säilitagem positiivsus! Lihtsalt unustage kõik, ja tehke kasvõi kõige mõttetumaid asju, nagu mina :D

Olen tubli

Tihti inimesed mõistavad sõna "tubli" sõnana "korralik". Ehk tubli=korralik. Aga nii tegelikult ei ole. :D See oli teie tänane eesti keele tund, nüüd aga asume teema juurde :D

Olen tubli sellepärast, et sain lingvistika olümpiaadil, mis toimus jaanuaris, 183-st osalejast 84. koha terve Eesti kohta. Muidugi ei ole ma nii tubli, kui esikolmik või kõik teised 83 enne mind, aga ma olen selle tulemusega väga rahul ja enesega rahulolek ongi peamine! See olümpiaad ei olnud üldsegi kerge. Aga, ma väga nautisin selle tegemist. Selline keelte väänamine ja erinevate keelte mõistmine - see on mu armastus.:)
Kui keegi tahab ka proovida lingvistika ülesandeid teha, siis siit http://www.teaduskool.ut.ee/414 võtke mõne aasta kas eelvooru või lõppvooru ülesanded ning proovige ära teha. Hiljem saate lahenduste lehe pealt kontollida oma tulemusi. Nende tegemine on nii mõnus! Ja kindlasti väga hariv! :D

Hetkel istun arvuti taga tass kakaoga (cold chocolate) käes ja kirjutan blogi ning laen oma galeriisse, mille aadressi eelnevas postituses andsin, uusi pilte.
Viimasel ajal olen päris palju lugenud ka teiste blogisid: sõprade ja vahetusõpilaste omasid.

Tänane päev ei ole olnud midagi erilist. Hommikul raske ülestõusmine. Seejärel kooli minek. Koolis pikk päev - kella neljani. Enamus igavad tunnid ka. Kaks tundi hispaania keelt - st. väga tore, aga kuidagi väsitav oli ja uni tahtis vägisi võimust võtta..

Homne päev ei tõota ka midagi huvitavamat tulla. Ainuke huvitav asi võib-olla see, et meil kaks prantsuse keele tundi, mille ajal seekord teeme prantsuse toitu. Super! :D ..täpsemalt teeme siis quiche aux oignons ja quiche lorraine't. Eesti keeles on see ka quiche [küišš] ja meie teeme ühe sibulaga ja ühe lorraine stiilis. Ega ma isegi täpselt ei tea, mismoodi see lorraine võib maitsta, aga eks ma siis homme saan teada ;) Ja homse päeva tujurikkumise tipppunkt on SHAPING, jeess, I love it not, so much! Juba praegu põen seda, et homme shaping on. fuhh, seda ei soovita ma isegi oma vaenlasele (vähemalt mitte meie koolis). (Nendele, kes ei tea, siis shaping on üks mu kooli valikkursustest ning seega ei saa või õigemini poleks mõtet sealt ära tulla, kuna mul vaja kursuste arv täis saada ning nagunii enamus sellest kursusest on juba läbitud, oleks rumal pooleli jätta ja siis selle asemel mõnda muud kehalise valikkursust otsast peale alata.)

Hakkan nüüd saksa keelt tegema, nimelt homseks on vaja teha kirjand/essee teemal "Unsere Schule und Klasse" ehk meie kool ja klass. Nii tore. Selles olen ma kindlasti geenius!, yeah, great of course :S Mu saksa keele grammatika longab, tegelikult ei lonkaks nii palju, kui mul oleks viitsimist täpselt järgida kõiki grammatikatabeleid ja hoolikalt mõelda kõige üle, aga sorri, ma lihtsalt ei viiiiitsii! :D Ikkagi, saksa keel on ka tore! :D

mussmuss, olge lõbusad! :D

MY PHOTOS

Kui kellegil on huvi, siis siit http://public.fotki.com/ChiaraKatlin/ saate näha minu uuemaid ja vanemaid fotosid. Lisan sinna pidevalt uusi pilte, nii eelmistest aastatest kui ka käesolevast.

Enjoy! :)

??!!!?!??

Olen hetkel väga segaduses. Just vahetusaasta pärast. Segadus on mul sellepärast, et ei ole ikka selge, kuhu riiki ma lähen. Kõik kohad, kuhu tahan minna (st. nendest riikidest, kuhu kohad veel täiesti täis pole), on sellised, kuhu tahtjaid on palju ning siis ei teagi, kas saan mina selle koha või ei. Okei, kui riigi suhtes saab asi kindlaks, siis järgmine n.ö. probleem on raha. Vaja saada kokku vähemalt sada tuhat, tegelikult vist isegi sada kaheksa tuhat no ja pluss veel muud kulud, mida kindlasti tuleb palju-palju.
Varem olin ma vahetusaasta suhtes väga optimistlik. Sellega seotud mured ei tundunud eriti rasked olevad. Aga nüüd, vahel tuleb isegi pähe mõte, et lööks käega ja las läheb elu edasi nii nagu tavaliselt. Ei vahetusaastat - ei sellega seotud (suuri) probleeme. Eriti teeb veel raskeks praegune majandussurutis. Just sponsorite koha pealt. Keegi ei taha eriti raha anda. Ja no kui ümberringi kõigil kitsas käes, siis ega enda perelgi raha laialt jagada pole. Oiiijahhh.

Palun hoidke mulle kõik pöialt, et mul kõik ikka kõige paremini läheks! Et ma saaks minna just sinna riiki, mis on minu jaoks sobivaim ning saaksin ilusti kõik vajaliku raha kokku.

Olge tublid! ja toetage mind! (K)

Minu elust üldiselt

Tahtsin seda postitust siia juba nädal aega tagasi kirja panna, kuid kuna viimane nädal on kiire olnud ning noh, asi kättevõtmises ka, ei viitsinud asja kätte võtta. Kättevõtmisest veel nii palju, et tavaliselt mul siin kodus õde-vennad ja kõik muud elukad kisavad ja karjuvad ja tõmblevad ja njäuguvad ja siis see ajab tähelepanu kõik mujale ning blogi kirjutamisest ei tule midagi välja.
Praegu aga olen üksi kodus (tegelikult on kass ja koerad ka kodus), panin isegi raadio kinni, et see mu mõtteid ei segaks, ja nüüd saan siin rahulikult hakata oma mõtteid taastama ja kirja panema.

Eelkõige tahtsin kirjutada eelmisest reedest.
Jalutades mööda Tartu kesklinna, tekib mul alati sada mõtet ja küsimust. Tartu kesklinn on just see koht, kus mu mõte jookseb kõige paremini, kus näen nii palju erinevaid inimesi, kus alati leian midagi uut ja ilusat, kus alati on midagi ebameeldivat, kus alati on kas liiga külm või kuum, kus alati on keegi tuttav ja kus alati tunnen uhkust, et just mina olen tartlane.
Tartu on ikka super linn Eestis, hoolimata sellest, et vahel tundub liiga igav olevat. Tartu on tegelikult nii väike, aga samas sisimas nii suur. Tõesti, Tartul on oma hing. Seda võib isegi oma silmaga näha.
Kogu jutu sissejuhatuseks üks väike seik eelmise aasta lõpust ehk siis sellest, mis toimus umbes kaks kuud tagasi:
Olin emaga linnas. Tulime just Tartu Kaubamajast välja ning üsna välisukse juures seisis umbes 20-aastane türklase näojoontega naine. Süles oli tal kimp roose. Seisab siis seal ja kui meie temast mööduma hakkasime, andis ta meile roosi. Hmm, alguses oli see üllatav, et oi, keegi kingib roose. Arvasin, et see toimub mingi organisatsiooni kampaania käigus või midagi sellist. Kuid nii kui see naine oli meile roosi kätte andnud, näitas ta meile ka ühte paberilehte, kus oli kirjas, kuidas ühel väikesel poisil (ka türklane või grusiin või keegi selle taoline) on leukeemia ning vajab rahalist abi, et maksta kallite leukeemiaravi protseduuride eest. Lehel oli ka pilt sellest poisist. Lugesime siis selle emaga läbi (naine hoidis seda lehte enda käes, ja ootas, et me selle läbi loeks) ning otsustasime, et midagi võib ju ikka annetada, kasvõi selle roosi eest anda raha. Nii.. võtsin siis rahakoti välja ja kuna mul oli seal ainult üks 10-kroonine, mõtlesin, et okei, annan selle siis talle. Andsime ja siis see naine võttis raha enda kätte ja ütles väga suure aksendiga: "One rose twenty-five". Huvitav küll. Ütlesin siis talle inglise keeles vastu, et me ei taha seda roosi osta. Paberil oli ju palutud annetada raha. Naine kordas veel, et "one rose twenty-five" ja mina ütlesin ka veel, et "we don't want to buy this". Tõenäoliselt ta inglise keelt ei osanud, seega ei saanud meist aru. Siis proovis ema sama öelda ka vene keeles, kuid ei, ei saanud ta meist aru. Selle peale võtsin temalt julmalt selle 10-kroonise käest ja ütlesin emale, et anna talle see roos ka tagasi. Nii tegimegi ja kõndisime lihtsalt otse edasi ning see naine jäi sinna lolli näoga vahtima. See ju pole mingi annetuse palumine. Esiteks, me ju ei tahtnud seda roosi osta ja teiseks, annetuste puhul ei küsita niimoodi raha, vaid võetakse vastu see natukenegi, mis antakse. Aga nojah, see naine oli siis selline. Ja tegelikult võis see raha, mis nad sealt inimestelt küsisid, minna üldsegi millegi muu peale ja kuskile mujale.
Seda sama naist nägin ma ka nädal tagasi reedel, keset Küüni tänavat, kui olin kaubamaja juurest kesklinna raamatukokku minemas, jälle samas aktsioonis. Õnneks mulle ta tookord roosi ei pakkunud. Kõndisin rahulikult edasi ja mida ma nägin, veel üks naine sama asja tegemas. Ja lõppude lõpuks oli neid inimesi kokku seal 5 või 6, kes kõik pakkusid roose ja seeläbi küsisid raha. Kahtlane.

Kõndisin siis edasi ning umbes GMP Plaza juures, endiselt Küüni tänaval, seisavad kaks inimest, üks mees ja teine naine. Räägivad omavahel. Kuid kohe kaugelt oli näha, et nad ei ole sellised inimesed nagu muidu Tartus näha võib. Kõndisin siis mööda ning kuulasin korra, mida nad räägivad ja asi oli selge. Need olid hispaanlased! Muidugi võisid nad ka kuskilt mujalt olla, aga igatahes rääkisid nad hispaania keeles ja nende kehakeel erines päris palju tüüpiliste eestlase omast. Samas, ei ütleks, et nad väga seal žestikuleerinud oleks või lärmakalt rääkinud, nagu tihti lõunamaalastele kohane, aga kohe silmnähtavalt oli nende kehakeel teine.

Kõndisin siis muudkui edasi. Jõudsin Raekoja platsile ning mida ma nägin: umbes neli inimest seisavad ja valmistavad ette suuri silte "Tasuta kalli" ja "Kallistame". Mina küll kallistada ei saanud, kuid ainuüksi nende siltide nägemine tegi südame soojaks. Nii tore, et ka Eestis leidub selliseid inimesi, kes selliseid asju teevad. Olen näinud mitmeid videoid, kuidas välismaal (Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal jne.) nii tehakse, kuid Eestis sellist asja varem veel kohanud polnud.

Käinud ära raamatukogus, otsustasin, et lähen Kaubamaja juurde tagasi itaalia restoranide kaudu st. mööda tänavat, kus on itaalia restoranid ehk Gildi tänava kaudu (see on ühtlasi ka mu lemmiktänav Tartus).
Jõudsin Rüütli tänavale. Kõndisin ja kõndisin. Imelik oli kõndida. Miks? Sellepärast, et terve tänav oli inimesi täis, inimesed liikusid edasi-tagasi, oli hästi kuulda kontsade klõbinaid ja astumisi, kuid polnud kuulda mitte ühtegi inimhäält. Mitte ükski inimene sel tänaval ei rääkinud (!!), või vähemasti mina ei kuulnud. Tekkis selline naljakas tunne. Vaatasin ümberringi, inimesed igal pool, kõik astuvad kuskile poole, aga kuulda oli ainult kinga taldade kokkupuudet tänavakividega ja ei midagi muud. Ja jõudes juba Küütri-Rüütli teeristile, alles siis oli kuulda inimeste hääli. Ja no üllatus, üllatus, see polnudki eesti keel, vaid hoopiski oli saksa keel. Mees ja naine jalutasid mööda tänavat ja rääkisid omavahel üsna puhast saksa keelt.

Sellised olukorrad ja inimesed panevad mind väga mõtlema. Mõtlema elu üle ja inimeste üle. See inimhäälte vaikus pani mind mõtlema, et eestlased on ikka nii vaikne rahvas. Ma ei eeldagi, et kogu aeg peaks suur loba ja jutuvada käima, kuid selline olukord, nagu toona reedel, oli küll vägagi imelik. Ma olen 99% kindel, et sellist vaate-või kuuldepilti ei saaks näha ega kuulda näiteks Itaalias või Hispaanias, kuna seal keegi ikka on, kes kellegagi räägib.
Seda elamust on mul tegelikult raske siia kirja panna ja tegelikult võib kogu see jutt paista üldse mingi ajuvaba jutuna. Seda peab ise läbi kogema, ainult siis saab aru, mis see tegelikult on.

Räägin ka natuke sellest, mis ma ise viimase nädala aja jooksul olen teinud.
Peaaegu nädal tagasi laupäeval toimus Tartu Näituste messikeskuses haridusmess Intellektika. Ka mina käisin seal. Nimelt esindasin seal enda kooli, Descartes'i lütseumi. Boksis olin koos Valeria, Irelie ja Gäthliniga, kes kõik käivad minuga samas klassis. Nalja sai meil väga palju. Meil oli seal veel ka arvuti koos suurte kõlaritega ning see arvuti oli täis prantsuse keelseid laule. Nii me siis seal panimegi need laulud mängima ja keerasime kõlarid põhja ning laulsime-tantsisime ka kaasa :D
Ülejäänud päevad on möödunud tavapäraselt. Kool-kodu. Vahepeal ka natuke linnas.

Tahan ka veel enda kohta natuke rääkida. Olen jälle ennast leidnud uutest külgedest.
Võttes aasta tagasi, poleks ma osanud arvatagi, et ma selline oleks nagu ma nüüd olen.
Kõigepealt, peaaegu terve elu olen ma vihanud raamatute lugemist. Mulle lihtsalt ei
ole meeldinud see. Tüütu ja igav on alati tundunud. Kuid nüüd, mulle meeldib väga lugeda! Olen juba mitu põnevat raamatut läbi lugenud, mitte, et ma varem pole üldse raamatuid lugenud, aga nüüd ma loen raamatuid rõõmuga, mitte vihaga ning pealegi, raamatu lugemine läheb nii kiiresti. Täiesti lõpp, varem raamatuid lugedes oli mul tunne, et ma jõuan enne vähemalt kolm korda ära surra, kui raamat läbi saab. Ma poleks ka iial uskunud, et ma kulutan oma viimsed kroonid ja sendid raamatutele. See kõlab kuidagi nii mitteminulikult. Lisaks lähevad mu viimased kroonid, sendid veel solaariumile. Haha, nagu ma oleks mingi hull sollikana. Ei-ei. Aga siiski, kui keegi oleks mulle aasta või kaks tagasi öelnud, et varsti oled sa suur raamatusõber ja solaariumis käija, oleks ma kuulutanud selle aasta parimaks naljaks :D Paraku selline see elu on. :D

Raamatud, mis ootavad lugemist või millega olen poole peal. Just viisin sealt "Dekameron"id ja "Bel Canto" ära :D

Praegune kooliaasta on kuidagi eriti kiiresti läinud. Alles oli august ja alles ma olin Itaalias, kuid nüüd on augustist juba pool aastat möödas ning poole aasta pärast lähen ma loodetavasti juba vahetusaastale!

Oma kooli ja klassiga olen ma superrahul! Kool on väga hea oma õppeprogrammi ja
kõikide süsteemide poolest ning klassis on palju erinevaid ja väga toredaid inimesi.
Lisaks, ei saa ma kindlasti jätta mainimata, et lisaks kooli-ja töövabale 24. veebruarile tegi meie kool ka 23. veebruari vabaks. See tähendab, et mul tuleb nüüd neli vaba päeva. Supersupersuper! Mul oligi hädasti vaja väikest puhkust. Kusjuures enamus Tartu koolidel toimuvad 23ndal ehk esmaspäeval tunnid, lühendatud küll, aga ikkagi tunnid ning paljudel sel päeval aktus koolis. Ha-ha, mul nii hea, saan esmaspäeval kaua magada, samal ajal, mil õde ja vennad peavad kooli minema, kuna nemad ei käi Descartes'is :D Ma tänan kogu südamest kooli juhtkonda või neid inimesi, kes võtsid vastu sellise otsuse, et lisaks teisipäevale teha ka esmaspäev vabaks :)

Mina ja superklassiõde Kristel


Mul läheb hästi, elu on praegu lill ja loodetavasti jätkub ka lillelisena. @->-
Olge tublid! (K)

Rootsis jälle käidud ja muud asjad

Tulin laupäeval ehk 5 päeva tagasi Rootsi kruiisilt. Reis oli 29-31 jaanuar. Käisin seal sõbranna Valeria, ema ja väikse vennaga. Väga tore oli! Isegi meeldejäävam, kui eelmine Rootsi reis, mis augustis oli, kuid siiski mõlemad olid väga head ja olen nii õnnelik, et juba jälle sain Rootsi minna. Mida rohkem ma Rootsis olen, seda rohkem hakkab see mulle meeldima (mitte, et mulle muidu ei meeldiks. Ma olen Rootsi fänn olnud juba kolme aastasest peale :D) ja naudin igat seal oldud hetke.








hommikusöök rootsi lauas













Valeria, ema ja vend Stockholmis










Stockholm













Valeria ja mina laevas


Sorri, aga seekord lühem postitus, kuna olen tubli õpilane ja lähen nüüd ajalugu õppima ;D

(;

Ja JÄLLE pole ma siia tükk aega kirjutanud. Eks kõik läheb mul ikka endiselt hästi, kuigi vahel natuke halvemini, ja veelgi halvemini. Käin tasapisi koolis ja ootan, ootan väga, kuna see suvi juba ükskord kohale jõuab, tellimuse olen juba ammu esitanud, kuid kohale ei ole ju veel jõudnud? See projekt, millest eelmises postituses kirjutasin, on plaan minna vahetusõpilaseks, täpsemalt Itaaliasse. Jah, Itaalia ikka tõmbab, ja ei saa sellest kohe kuidagi üle ega ümber. Itaaliasse minekuga on aga see probleem, et vahetusõpilasena elaksin ma vahetusperes ehk kohalike itaallaste peres, kuid Itaalias on raske leida peret, kes oleks nõus vastu võtma, kuna seal on inimesed harjunud, et KÕIGE eest saab raha, ja seega küsivad ka selle eest raha, et vahetusõpilane nende peres elaks, kuid YFU (programm, millega plaanis minna) näeb ette, et pered, kus vahetusõpilased elavad, ei saa selle eest raha, sest muidu pered näeksid õpilase enda juurde võtmises ainult oma rahalist kasumit ning see ei tuleks südamest ja üldse, nii ei pruugi suhted ka head olla vahetusõpilase-vahetuspere vahel.
..natuke segane jutt võib-olla, aga kes tahavad, need vast ikka aru saavad :D Aga praegu ongi siis nii, et selleks, et ma ikka kindlasti saaks Itaaliasse minna, pean ma ise leidma pere, ükskõik mismoodi. Olen siis kasutusele võtnud kõik võimalik kontaktid ja tutvused.. enamus ei ole küll tulemusi andnud, kuiddd on leitud kaks pere, kes on asjast huvitatud, kui mõtlevad veel selle üle, need pered on leitud klassiõe Valeria vanaema kaudu, kes on eestlane, aga juba üle 10 aasta Itaalias elanud. Olen selle üle väga õnnelik, et asi niigi palju edenenud on, kuid samas asi võib pöörata ka täiesti nii, et pered otsustavad minu jaoks negatiivselt ehk siis otsustavad, et ei soovi ikkagi võtta vahetusõpilast oma perre. Perede kohta tean muidu nii palju, et elavad nad kuskil Napoli kandis ehk siis Lõuna-Itaalias. Ühes peres on üks laps ja teises peres on kuskil neli-viis last ;P Asi tundub huvitav, ..vägaväga loodan, et nad ikka otsustavad mu enda perre võtta, oleksin siis koos õnnega.. :)
Teine nii öelda probleem, peale pere leidmise, on raha kokku saamine. Selleks, et vahetusaasta raha kokku saada, pean otsima sponsoreid, kes oleks nõus mu vahetusaastat. Pühapäeval oli sponsorkoolitus. Seal räägiti kõik ära, kuidas asi käib. Tegelikult mõnes mõttes päris hirmutav tundub, et käia mööda firmasid ringi ja küsida raha, aga see asi tasub kindlasti ära. Aga enne firmades käimist pean veel palju pabereid valmis tegema ja siis nendest ilusad sponsoravaldused kokku panema, mis nõuab ka palju tööd ja vaeva. Ei ole eriti küll tahtmist sellega tegeleda, aga lihtsalt pean selle ära tegema, muidu ma ei jõuagi kuskile..
Kui kõik tõesti õnnestub, toimuks mu minek Itaaliasse selle aasta augustis-septembris ning tagasi tuleksin aasta pärast. Vot nii. Tahaksin kindlasti vahetusaastal ka blogi pidada, esmalt teha eraldi blogi vahetusaasta jaoks. See siinne blogi oli tehtud tegelikult ju mu Suurbritannias olemise ajaks, aga näed, nüüdseks olen siiani sellega jõudnud :P
Olen tegelenud ka usinalt itaalia keele õppimisega. Päris hästi olen edenenud ning olen endaga rahul. Kohe hea tunne on, kui lugeda/kuulda midagi itaalia keeles ja sellest aru saada, super. Muidugi ei oska ma itaalia keelt veel väga hästi, aga usun, et igapäevaselt saaksin ära suhelda, kui teised, kes itaalia keeles räägivad, natuke aeglasemalt räägiks :D, tavakiirusel oleks itaallaste kõne minu jaoks ikka liiga kiire :D

Veel blogi pidamise kohta pealt. Loodan väga, et Itaalias saab mul võimalikuks blogi pidamine, aga täiesti võimalik, et ei saa, kuna internetiühendus pole seal nii palju levinud ja rääkides veel eriti Lõuna-Itaaliast, seal see internetikasutajate protsent veelgi madalam kui põhja pool.
Kell palju, praegu lõpetan siin.


Olge tublid!
Love ya!