(;

Ja JÄLLE pole ma siia tükk aega kirjutanud. Eks kõik läheb mul ikka endiselt hästi, kuigi vahel natuke halvemini, ja veelgi halvemini. Käin tasapisi koolis ja ootan, ootan väga, kuna see suvi juba ükskord kohale jõuab, tellimuse olen juba ammu esitanud, kuid kohale ei ole ju veel jõudnud? See projekt, millest eelmises postituses kirjutasin, on plaan minna vahetusõpilaseks, täpsemalt Itaaliasse. Jah, Itaalia ikka tõmbab, ja ei saa sellest kohe kuidagi üle ega ümber. Itaaliasse minekuga on aga see probleem, et vahetusõpilasena elaksin ma vahetusperes ehk kohalike itaallaste peres, kuid Itaalias on raske leida peret, kes oleks nõus vastu võtma, kuna seal on inimesed harjunud, et KÕIGE eest saab raha, ja seega küsivad ka selle eest raha, et vahetusõpilane nende peres elaks, kuid YFU (programm, millega plaanis minna) näeb ette, et pered, kus vahetusõpilased elavad, ei saa selle eest raha, sest muidu pered näeksid õpilase enda juurde võtmises ainult oma rahalist kasumit ning see ei tuleks südamest ja üldse, nii ei pruugi suhted ka head olla vahetusõpilase-vahetuspere vahel.
..natuke segane jutt võib-olla, aga kes tahavad, need vast ikka aru saavad :D Aga praegu ongi siis nii, et selleks, et ma ikka kindlasti saaks Itaaliasse minna, pean ma ise leidma pere, ükskõik mismoodi. Olen siis kasutusele võtnud kõik võimalik kontaktid ja tutvused.. enamus ei ole küll tulemusi andnud, kuiddd on leitud kaks pere, kes on asjast huvitatud, kui mõtlevad veel selle üle, need pered on leitud klassiõe Valeria vanaema kaudu, kes on eestlane, aga juba üle 10 aasta Itaalias elanud. Olen selle üle väga õnnelik, et asi niigi palju edenenud on, kuid samas asi võib pöörata ka täiesti nii, et pered otsustavad minu jaoks negatiivselt ehk siis otsustavad, et ei soovi ikkagi võtta vahetusõpilast oma perre. Perede kohta tean muidu nii palju, et elavad nad kuskil Napoli kandis ehk siis Lõuna-Itaalias. Ühes peres on üks laps ja teises peres on kuskil neli-viis last ;P Asi tundub huvitav, ..vägaväga loodan, et nad ikka otsustavad mu enda perre võtta, oleksin siis koos õnnega.. :)
Teine nii öelda probleem, peale pere leidmise, on raha kokku saamine. Selleks, et vahetusaasta raha kokku saada, pean otsima sponsoreid, kes oleks nõus mu vahetusaastat. Pühapäeval oli sponsorkoolitus. Seal räägiti kõik ära, kuidas asi käib. Tegelikult mõnes mõttes päris hirmutav tundub, et käia mööda firmasid ringi ja küsida raha, aga see asi tasub kindlasti ära. Aga enne firmades käimist pean veel palju pabereid valmis tegema ja siis nendest ilusad sponsoravaldused kokku panema, mis nõuab ka palju tööd ja vaeva. Ei ole eriti küll tahtmist sellega tegeleda, aga lihtsalt pean selle ära tegema, muidu ma ei jõuagi kuskile..
Kui kõik tõesti õnnestub, toimuks mu minek Itaaliasse selle aasta augustis-septembris ning tagasi tuleksin aasta pärast. Vot nii. Tahaksin kindlasti vahetusaastal ka blogi pidada, esmalt teha eraldi blogi vahetusaasta jaoks. See siinne blogi oli tehtud tegelikult ju mu Suurbritannias olemise ajaks, aga näed, nüüdseks olen siiani sellega jõudnud :P
Olen tegelenud ka usinalt itaalia keele õppimisega. Päris hästi olen edenenud ning olen endaga rahul. Kohe hea tunne on, kui lugeda/kuulda midagi itaalia keeles ja sellest aru saada, super. Muidugi ei oska ma itaalia keelt veel väga hästi, aga usun, et igapäevaselt saaksin ära suhelda, kui teised, kes itaalia keeles räägivad, natuke aeglasemalt räägiks :D, tavakiirusel oleks itaallaste kõne minu jaoks ikka liiga kiire :D

Veel blogi pidamise kohta pealt. Loodan väga, et Itaalias saab mul võimalikuks blogi pidamine, aga täiesti võimalik, et ei saa, kuna internetiühendus pole seal nii palju levinud ja rääkides veel eriti Lõuna-Itaaliast, seal see internetikasutajate protsent veelgi madalam kui põhja pool.
Kell palju, praegu lõpetan siin.


Olge tublid!
Love ya!